Perekonnaõigus reguleerib peamiselt abikaasade varalisi suhteid, vanemate õiguseid ja kohustusi oma laste suhtes, põlvnemist ning eestkostet (ehk piiratud teovõimega isiku seadusjärgse esinduse küsimust).
Abikaasade varalistes suhetest
Peamiseks teenuseks perekonnaõiguse valdkonnas on abieluvaralepingute ning ühisvara jagamise lepingute tõestamine. Samuti on notari pädevuses abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine.
Enne 01.07.2010.a sõlmitud abielude puhul kohaldatakse abikaasade vahelistele suhtele varaühisuse kohta sätestatud, kui enne 01.07.2010.a sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Alates 01.07.2010.a sõlmitud abielude puhul peavad abiellujad valima neile kehtiva abieluvararežiimi (varaühisus, varalahusus või vara juurdekasvu tasaarvestus) .
Abieluvaralepinguga võivad abikaasad muuta nendele kehtivat varasuhet. Abieluvaralepinguga on abikaasadel võimalik määrata kindlaks, milline abikaasade poolt omandatud või tulevikus omandatav vara on abikaasade ühine vara ning milline abikaasade lahusvara ehk vara, mis kuulub üksnes ühele abikaasale, kes võib selle saatuse üle vabalt ise otsustada. Samuti on abieluvaralepinguga võimalik kindlaks määrata ka abielu lahutamisel abikaasale makstav kompensatsioon või igakuine elatis. Abieluvaralepingu võib sõlmida ka enne abiellumist, kuid sellisel juhul jõustub abieluvaraleping alles abiellumisel. Abieluvaraleping on võimalik kanda spetsiaalsesse registrisse – abieluvararegistrisse – mis tagab ühele abikaasale kaitse teise abikaasa võlausaldajate suhtes. Abieluvaralepingule on ette nähtud kohustuslik notariaalselt tõestatud vorm, muus vormis sõlmitud leping on tühine.
Ühisvara jagamise lepinguga jagatakse peale abielu lõppemist abielu kestel abikaasade poolt ühisvarasse omandatud vara abikaasade vahel. Ühisvara jagamise leping on abikaasadel mõistlik kindlasti sõlmida abielulahutuse korral, kuna abielulahutus ise ei muuda ühisvara lahusvaraks. Seadus näeb ette, et ühisvara jagamise leping peab olema notariaalselt tõestatud üksnes juhul, kui abikaasad soovivad jagada neile ühiselt kuuluvat kinnisasja (näiteks kinnistut, korteriomandit) või muud vara mille omandiõiguse üleminekuks on ette nähtud notariaalselt tõestatud vorm (näiteks osaühingu osa, hooneühistu liikmesust).
Alaealiste nimel ja eestkostetava nimel tehtud tehingutest
Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Seega kui lapsel on olemas mõlemad vanemad ning ühegi vanema hooldusõigust ei ole piiratud, siis on vanematel ühine esindusõigus ning tehinguid lapse nimelt peavad vanemad tegema koos (ühiselt).
Perekonnaseaduse kohaselt on teatud lapse nimel tehtavateks tehinguteks vaja lapsevanematel kohtu luba. Samuti on eestkostjal vaja eestkostetava nimel teatud tehinguteks kohtu luba.
Lapsevanemad ei või lapse nimel ning eestkostja ei või eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta teha järgmisi tehinguid:
1) käsutada eestkostetavale/lapsele kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust;
2) käsutada eestkostetavale/lapsele kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet;
3) kohustuda tegema käesoleva eelmistes punktides nimetatud käsutusi;
4) sõlmida eestkostetava/lapse nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut;
5) anda kasutusse eestkostetavale/lapsele kuuluvat kinnisasja.
6) teha tehingut, millega eestkostetav/laps võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa;
7) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut;
8) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut;
9) anda rendile ettevõtet;
10) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks;
11) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist;
12) võtta laenu;
13) omandada ja võõrandada väärtpabereid;
14) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava/lapse vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava/lapse vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks;
15) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet;
16) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava/lapse nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse.